Tuleb tunnistada – olen päris laisk kirjutaja, aga eile täitus Pildiloomaaial Facebookis 2000 sõpra ja mul on selle üle ääretult hea meel ning mõtlesin natuke endast märku anda.
Viimane postitus oli mul siin augusti alguses. On aeg vahepeal teid minu tegemistega kurssi viia (sest teid väga huvitab). Kes mu Facebooki lehte jälgib, teab kindlasti üht-teist, aga üritan siin kõigest pikemalt rääkida.
30. september käisin Tamrexi sünnipäevapeol joonistamas. Toimus see Glehni lossis Nõmmel ja minu töö oli sünnipäeva üles joonistada, pildid jäid pärast sünnipäevalapsele kingituseks. Lõppkokkuvõttes oli tagasiside väga positiivne ja vähemalt minule tundus, et kõik osapooled jäid rahule. Suured tänud Tamrexile ja Reimar OÜ-le.
Tere! Mul on suurepärane uudis neile, kes on kunagi soovinud endale Pildiloomaaiast pilti tellida ja mõelnud, et „telliks küll, aga ainult siis kui pildid oleks 35% soodsamad“. Pidin tükk aega mõtlema, et mida teha – kuidas jõuda nende inimesteni, kes soovivad pilte või kaarte või magneteid 35% soodsama hinnaga. Arendasin ennast Tallinnas erinevates kohtades – Rahvusraamatukogus ja Keskraamatukogus, käisin isegi Linnavalitsuse akna taga piilumas ja märkmeid tegemas. Viimasest kohast õppisin nii koledaid asju, et pidin kaks nädalat vabaks võtma, mediteerima ja hoopis iseennast leidma…
Tere! Olen maal! Siin on suvine, vaikne, unine elu. Olen ennast piparmünditeest suhteliselt ogaraks kaaninud ja värske õhk on kopsud nii puhtaks löönud, et võiksin hinge kinnipidamise maailmameistrivõistlustel võidukalt kuuenda koha saada. Avastasin, et siin on palju kärbseid ja parme. Üks mängis võrkpalli platsil palli ja oli habemega – tegi käredat häält ja nägi räsitud välja. Kallistama ma ei kippunud.
Olen nüüdseks peaaegu kaks ja pool kuud kodus istunud ja tegelenud Pildiloomaaia üles ehitamisega. Palju on toetavaid ja julgustavaid inimesi – aitäh teile. Kahe kuu jooksul olen ka natuke rohkem mõistnud seda, et isegi pisikesed plaanid võtavad üllatavalt palju aega ja kõike ei saa korraga! Sellest on muidugi väga kahju, sest olen ju kärsitu inimene.
Mis siis uudist – näiteks see, et minu õnnitluskaardid on müügil Nona poes: https://www.facebook.com/nonatelliskivi/?fref=ts Sealt saab igasuguseid mahedaid lasteasju ja mida kõike veel. Plaan on veel paari kohta kaarte viia, aga tulen tagasi selle juurde, et “isegi pisikesed plaanid võtavad üllatavalt palju aega”.
Suve algus on möödunud mõnes mõttes kiiresti ja samas ka aeglaselt. Kiiresti selles mõttes, et kogu aeg on midagi teha ja aeglaselt selles mõttes, et ei näe eriti tulemusi. Mõned asjad on siiski ka silmaga näha.
Tere! Ega ma eriline suur kirjutaja ei ole, aga teeme proovi. Kuna otsa on raske lahti teha, mõtlesin, et kirjutan jääraliku egoismi valguses… endast. Edasistes postitustes ma nii palju ajalugu ei puuduta.
